Mangosid kasvatatakse Ida-Aasiast Lõuna- ja Kagu-Aasiani, mitmeis paigus Ida- ja Lääne-Aafrikas, Lõuna-Aafrikas ning ka Põhja- ja Lõuna-Ameerika kliima poolest sobivates ehk (lähis)troopilistes piirkondades.

Kirjeldus

Mangod on luuviljalised, mis kasvavad 10–30 meetri kõrgustel igihaljastel puudel. Algselt pärineb mango Ida-Aasiast (Indiast, Malai saarestikust ja Lõuna-Hiinast). Indias on mangosid kasvatatud rohkem kui 4000 aasta vältel ning ka tänapäeval on India suurim mangode kasvataja. Neid peetakse India rahvuspuuviljaks ja usutakse, et neil on müstilised omadused.

Erilised omadused

Mango sisaldab kõigist teadaolevatest puuviljaliikidest kõige rohkem provitamiini A ning mango C-vitamiini sisaldus on võrreldav sidruni omaga. Lisaks sisaldab mango paljusid hädavajalikke mineraale ja mõjub hästi seedesüsteemi tööle.

Vili

Mangode suurus ulatub ploomisuurusest melonisuuruseni. Mangosid on umbes 1000 erinevat sorti ning need on erineva kuju (ovaalsed, ümmargused ja südamekujulised) ja värvusega (rohelised, oranžid, kollased ja punased). Viljade kaal ulatub 100 grammist 2 kilogrammini. Mittesöödava nätske naha all on rohkemal või vähemal määral kiuline ja pehme aprikoosikarva viljaliha, mis ümbritseb raskestieemaldatavat piklikku kivi.

Maitse

Mango viljalihas on palju mahla ja sordist olenevalt on sellel kas kergelt magus või natuke hapukas maitse ning virsikule sarnane aroom. Paljud mahlatootjad kasutavad mangot smuutides, kuid see on ka populaarne puuviljamahlade ja muude puuviljajookide lisakoostisosa.