Pohl (ehk palukas) pärineb Euraasiast ja peamiselt leiab seda Skandinaavia metsadest ning Kesk-Euroopa rabadest ja nõmmedelt.

Kirjeldus

Skandinaavia pohl on suguluses Ameerikas rohkem tuntud jõhvikaga. Rootsis nimetatakse seda riigi punaseks kullaks. Pohlad kasvavad mitmeaastastel igihaljastel taimedel.

Erilised omadused

Pohlad sisaldavad palju antioksüdante, mis pidavat rakke kaitsma. Lisaks sisaldavad pohlad mitut looduslikku hapet, sealhulgas bensoehapet, mis muudab nende mahla eriti kauasäilivaks. Samuti sisaldavad need üsna palju C-vitamiini.

Vili

Pohlad on ümmargused või ovaalsed viljad, mille läbimõõt on umbes 1 cm. Nende värvus ulatub helepunasest tulipunaseni. Nende viljaliha sisaldab vähe mahla, aga palju väikseid seemneid.

Maitse

Pohlad maitsevad hapukalt või mõrkjalt (kirbelt). Seetõttu ei sööda neid eriti toorelt, vaid kasutatakse pigem kompottides või mahlatootjate poolt ka koos teiste puuviljadega puuviljamahlades, puuviljajookides ja smuutides.