Pirne kasvatatakse alates aastast 3500 eKr ning arvatavasti pärinevad need Kaukaasiast või Anatooliast, kus need olevat välja arenenud kahest looduslikust liigist. Tänapäeval kasvatatakse pirne nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Peamised kasvatuspiirkonnad on Kesk-Euroopa, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika ja Hiina.

Kirjeldus

Pirn on iidne puuvili, mida liigitatakse õunapuuliste alamsugukonna hulka. Teadaolevalt leidub maailmas rohkem kui 5000 pirnisorti. Neil on erinev värv (rohelisest roostepruunini), kuju (pirnikujulisest ümmarguseni) ja aroom.

Erilised omadused

Pirnid on äärmiselt toitaineterikkad, sisaldades palju B2-vitamiini, rauda, proteiini, süsivesikuid ja kiudaineid. Inimesed armastavad neid nende vähese happesisalduse ja suure kaaliumisisalduse tõttu, mis aitab kehas vedelikutasemeid reguleerida. Mahlatootjad kasutavad pirne peamiselt puuviljajookide, smuutide ja nektarite jaoks.

Vili

Üldiselt eristatakse küpsetamiseks kasutatavaid ja toorelt söödavaid pirne (mida nimetatakse mõnes riigis nende hea maitse ja kreemikarva viljaliha tõttu ka võipirnideks) ning suvel, sügisel ja talvel korjatavaid pirne.

Maitse

Enamasti on pirnidel magus maitse ning oma vähese happesisalduse tõttu on need kergesti seeditavad. Küpsetel viljadel on õrn aroom, mis varieerub magushapukast elegantselt küpseni. Nendele viljadele on omased kivisrakud, mis on erinevatel sortidel erinevad ja mängivad rolli pirnide tuntud teralises tekstuuris