Mustsõstrad kasvavad enamasti parasvöötmes. Peamiselt kasvatatakse neid aga Kesk- ja Ida-Euroopas ning mitmetes Aasia riikides. Esmalt hakati neid kasvatama 18. sajandil Kesk-Euroopas.

Kirjeldus

Mustsõstrad kuuluvad sõstraliste sugukonda. Marjad kasvavad suvel roheliseks minevatel põõsastel, mida saab punase sõstra põõsastest eristada neile iseloomuliku lõhna järgi.

Erilised omadused

Tervisehüvede poolest on mustsõstrad ühed kõige kasulikumad marjad. Lisaks nende erakordselt suurele C-vitamiini sisaldusele on neis ka palju teisi kasulikke aineid, muu hulgas kaalium, kaltsium, fosfor, pektiin ja antotsüaniinid. Viimasena mainitud on punased, sinised ja lillad pigmendid, mis moodustuvad peamiselt viljade väliskihis ja kaitsevad marju liigse UV-kiirguse eest. Arvatakse, et piisava hulga marjade või neist tehtud mahla ehk puuviljajookide tarbimine kaitseb keha oksüdatiivse stressi eest.

Vili

Mustsõstarde tumelilla värvus tuleneb marjakoore suurest antotsüaniinide sisaldusest. Nende marjade suure happesisalduse tõttu tehakse neist harva puhast puuviljamahla. Selle asemel kasutatakse neid peamiselt kergemini seeditavate mahlajookide ja smuutide valmistamiseks.

Maitse

Sordist olenevalt on mustsõstardel kas natuke magus, mahedam maitse või on need hoopis mõrkjamad ja aromaatsemad. Magusamaid ja mahedamaid marju süüakse reeglina värskelt, kuid mõrkjamaid, happelisemaid sortide töödeldakse.