Banaan on üks vanimaid kultuurtaimi ning Euroopasse jõudis see 1885. aastal. Algselt pärineb see Aasiast (Indiast, Filipiinidelt ja Uus-Guineast), kuid nüüd kasvatatakse seda ka Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Euroopas (Kanaari saartel).

Kirjeldus

Botaaniliselt liigituvad banaanid marjade alla. Ligikaudu 1000 sorti saab jaotada kaheks põhitüübiks: plantaanid (mida küpsetatakse) ja banaanid (mida süüakse toorelt). Banaanid kasvavad taimedel, mis võivad kõrguda kuni 8 meetri pikkusteks ning millel tekivad ainult kord nende eluea jooksul mitmed read lillasid õisi. Igas reas tekib 10–20 osast koosnev kimp. Kokku võib selles olla kuni 200 banaani ning see võib kaaluda kuni 50 kilogrammi.

Erilised omadused

Banaanid sisaldavad paljusid vitamiine (provitamiini A, E- ja C-vitamiini ning B-vitamiine) ja mineraale, sealhulgas kaaliumi, fosforit, magneesiumi ja rauda. Kuna need sisaldavad palju kiudaineid, on need väga toitvad. Neis on kõigist puuviljaliikidest kõige madalam soolasisaldus ja suurim kaaliumisisaldus.

Vili

Banaanid võivad kasvada kui 30 cm pikkusteks. Neil on üsna paks koor, mis on kollast värvi ja puuvilja küpseks saades kergesti eemaldatav. Viljaliha värv ulatub kreemjasvalgest kollaseni ning on varajases kasvuetapis tugev ja tärkliserikas. Banaanid korjatakse alati ära siis, kui need on alles rohelised, kuna tegelik küpsemisprotsess (tärklise suhkruks muutumine) ei alga enne, kui vili on taime küljest eraldatud.

Maitse

Banaani viljaliha on pehme ja magus. Banaanid sisaldavad väga vähe hapet. Nende omaduste tõttu on need ideaalsed just smuutides kasutamiseks.