ÕUN
Päritolu/kasvukohad

Õunad kasvad peamiselt Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsematel parasvöötme aladel.

Kirjeldus

Õun on Euroopas üks olulisemaid puuvilju. Üle maailma kasvatatakse ligikaudu 20 000 erinevat sorti, kuid ainult mõned neist on kaubanduslikus mõttes olulised. Õunad on väikestel suvel roheliseks minevatel puudel või põõsastel kasvavad õunviljad.

Erilised omadused

Õunad korjatakse tavaliselt puudelt ära ammu enne seda, kui need söömiseks valmis on. Süüa saab neid siis, kui viljalihast on tärklis peaaegu täiesti kadunud ning aroom ja suhkru- ja happesisaldus on saavutanud optimaalse taseme. Ingliskeelsel ütlusel „An apple a day keeps the doctor away“ ehk sellel, et kui süüa õun päevas, pole arsti juurde asja, on kindlasti tõepõhi all. Õunad sisaldavad palju kiudaineid (eriti õunakoor), mis peaksid muude hüvede hulgas aitama reguleerida seedimist ning vere rasva- ja suhkrusisaldust. Kuna õunad sisaldavad ka C-vitamiini ja kaltsiumi, on õunamahl eriti toitaineterikas.

Vili

Õunade värv varieerub sordist olenevalt punasest roheliseni. Nende peaaegu ümmarguste viljade koor on söödav. Õunade viljaliha on valge ja nende seemned tumepruunid.

Maitse

Sordist olenevalt on õunade maitse erinev, kuid tavaliselt on see suhkrute, hapete ja lõhnainete kooslusest tulenevalt magushapukas. Happesisalduse erinevused on nii suured, et mahlatootjad saavad teatud sortidest teha eriti mahedaid puuviljamahlu, puuviljajooke ja smuutisid. Parima maitse jaoks peab õunadel pärast korjamist laskma küpseks saada.