Viinamarjad on olnud kõige populaarsemaks puuviljavaagnal serveeritavaks viljaks juba tuhandeid aastaid. On teada, et egiptlased tarbisid viinamarju juba 5000 aastat tagasi ning kasvatasid neid eelkõige veini valmistamiseks. Seega on viinamarjaväädid ühed vanimad inimeste poolt kasvatatud taimed. Algselt said viinamarju nautida vaid vähesed ehk ainult aristokraadid, kuid lõpuks tutvustasid roomlased neid vilju tervele Vahemere piirkonnale ja Euroopa põhjaosale. Tänapäeval on viinamarjad ühed kõige olulisemad rahvusvahelisel puuviljaturul pakutavad viljad. Viinamarjaväädid kasvavad parasvöötmes ja lähistroopikas ning neid kasvatatakse kõigis maailmajagudes. Kuna neid imporditakse igalt poolt maailmast sisse, on Saksamaal viinamarjad saadaval terve aasta jooksul. Rohkem kui pool maailma viinamarjasaagist pärineb Euroopa riikidest, eelkõige Itaaliast, Kreekast ja Hispaaniast.

Kirjeldus

Traditsioonilise veiniistanduse puhul avaneb meile pilt roheliste väätide ridadega kaetud mäenõlvadest. Söömiseks ja veini tegemiseks mõeldud viinamarjad kuuluvad viinapuuliste sugukonda ning veiniistandustes võime näha suvel roheliseks minevaid ronitaimi, mis kasvavad sirgete ridadena paigutatud tugistruktuuridel. Veiniväädi õitest kasvavad pööristena väiksed marjad, mille värv võib sordist olenevalt varieeruda helerohelisest tumesiniseni.

Erilised omadused

Viinamarjadel arvatakse olevat rohkem häid omadusi kui pea ühelgi teisel puuviljal. Need sisaldavad palju kasulikke toitaineid. Erilist tähelepanu väärivad punastes viinamarjades olevad looduslikud värvained ja viinamarjaseemnetest saadavad ekstraktid, millest mõlemad sisaldavad äärmiselt palju antioksüdante – need on looduslikud ained, mis kaitsevad meie veresooni ja rakke keskkonnamõjude ja muude kahjulike tegurite eest. Öeldakse ka, et viinamarjad stimuleerivad soolestiku ja neerude tööd, aitavad ära hoida kusihappe ladestuste tekkimist ning kaitsevad podagra, arterioskleroosi ja muude vaevuste eest. Need väiksed marjad suudavad ka meie keha happetaset vähendada.

Vili

Erinevaid viinamarjasorte on äärmiselt palju, ligi 16 000. Viinamarjad võivad olla ümmargused või ovaalsed ning värvuse poolest rohelised, kollased, merevaigukarva, punased, sinised või tumesinised. Need väiksed marjad koosnevad peamiselt veest. Tugev marjakoor ümbritseb mahlast viljaliha, mille sees on omakorda sordist olenevalt kuni viis tugevat seemet. Ainult 10% üle maailma kogutavast saagist müüakse poodides söömiseks. Ülejäänust 90% tehakse veini või kuivatatud puuviljatooteid.

Maitse

Viinamarjade maitse oleneb sordist. Olemas on hapusid, magusaid ja aromaatseid ning kergelt mõrkjaid sorte (viimasena mainitud meenutavad natuke muskaatpähklit). Peale nende kõige populaarsemate vormide – veini, puuviljajookide ja smuutide – maitsevad viinamarjad väga hästi ka lihtsalt toorelt süües. Tihtipeale lisatakse neid värskendava kaunistusena või serveeritakse koos juustuvaagnaga. Pooleks lõigatuna pakuvad magusad viinamarjad meeldivat kontrasti ka soolastes salatites.