JUUNOSIDRUN

Yuzu ehk juunosidrun on juba aastaid Jaapanis (kus seda kultiveeritakse), Hiinas ja Koreas populaarne olnud, aga Euroopas on see siiani tuttav vaid asjassepühendatutele. Juunosidrun on tõenäoliselt kahe loodusliku sidrunisordi ristand, mida Yangtze Delta piirkonna hiinlased juba tuhandeid aastaid tagasi kasutama hakkasid.

Kirjeldus

Juunosidruni esivanemateks on hapud mandariinid ja külmasidrun. See kasvab suhteliselt külmakindlatel puudel, mille kõrgus ulatub 2,5 meetrini. Juunosidrunit on mitut erinevat tüüpi, seehulgas laia- ja kitsalehised ning laia ja kitsa lehelabaga sordid.

Erilised omadused

Kuna juunosidrunist saab vähe mahla, siis on see suhteliselt väärtuslik. Aasias kasutatakse seda vürtsina, teena või vannis külmaravimina. Juunosidrun mängib Ida-Aasia religioossetes kommetes olulist rolli. 17. sajandist pärit ajaloolistes allikates on räägitud juunosidruni kasutamisest ravimina Jaapanis. Viiludeks lõigatuna ja marineerituna pidavat see leevendama nahalõhedest tingitud valu ja selle lõhn pidavat ka kurje vaime välja ajama.

Vili

Juunosidruni viljad sarnanevad väikestele apelsinidele või mandariinidele. Neil on sarnane kuldkollane värv ja konarlik pind. Need kasvavad umbes tennisepalli suuruseks ja kaaluvad umbes 100 grammi. Kujult on neid erinevaid, nii ümaramaid kui lamedamaid. Iga vili sisaldab umbes 40 suurt seemet.

Maitse

Juunosidruni viljaliha on suhteliselt hapu ja tavatult intensiivse aroomiga, millel on sarnaselt laimiga veidi mõrusust. Tänu intensiivsele maitsele on toidu ja kastmete täiustamiseks vaja vaid paari tilka mahla. Väga aromaatne koor on samuti paljude kokkade poolt kasutuses.

ROHKEM PUUVILJAD:

VIINAMARI​​​​​​​

ATSEROOLA​​​​​​​