GREIP
Päritolu/kasvukohad

Greip pärineb Kariibi mere saarelt nimega Barbados, kus see avastati kahe liigi – magusapelsini ja pomelo – kogemata toimunud ristamise tulemusel. Tsitrusvilja greipi nimetatakse ka keelatud viljaks ning laialdaselt populaarseks sai see tänu Hispaania meremeeste kaudu toimunud ekspordile. Kuna USA Florida osariigi talunikud olid selle vilja värskendavast magushapust maitsest täiesti võlutud, hakkasid nad seda eksootilist vilja seal kontrollitult kasvatama. Tänapäeval leiab greipe pea kõigist maailma lähistroopilistest piirkondadest, kuid kõige suuremad kogused pärinevad Florida, California ja Texase istandustest.

Kirjeldus

Greibid kasvavad tiheda igihalja lehestiku vahel ning greibipuud, mis kuuluvad ruudiliste sugukonda, võivad kasvada kuni 15 meetri kõrgusteks. Inglise keeles sarnanevad üksteisele greibi nimetus grapefruit ja viinamarjade nimetus grapes, kuna greibi erekollased viljad küpsevad puude otsas viinamarju meenutavate kobaratena. Greibipuud on eriti kaunid siis, kui need õitsevad ja nende säravvalged õied lõhnavad kergelt magusalt.

Vili

Ühe nime alla on koondunud palju erinevaid sorte: olemas on umbes 20 eri sorti greipi, millest igaühel on erinev välimus ja maitse. Sordist olenevalt ulatub nende värvus helekollasest sügavpunaseni. Mahlatootjad eelistavad reeglina heleda viljalihaga greipe, seda eelkõige nende värskendavalt magushapu aroomi tõttu. Valmis greipide läbimõõt on 10–15 cm ning neil on erekollane suurte pooridega koor. Greip on söömiseks valmis, kui seda saab natuke pigistada, kuid see ei kaota oma kuju.

Maitse

Greipide mitmekülgne maitse koosneb värskest, mõrkjast, magusast ja hapust ning muudab need populaarseks koostisosaks kergetes puuviljasalatites, puuviljamahlades ja muudes puuviljajookides. Greibid, mida saab lihtsalt lusikaga süüa, on oma õrnalt mõrkja maitsega eriti värskendavad just palava ilmaga. Kui neid tarbida aga kergelt jahutatud mahlana, annavad need oma energialaenguga päevale suurepärase alguse!